Suhtestumine rahaga

Alailma olen probla ees, mismoodi küsida oma kursuste eest tasu. Mitte tasu suurus, vaid tasu ise. Arvan olevat leidnud, kuidas seda esmalt endale, seejärel teistele selgitada. Siin see on:
“Suhestumine rahaga:
Minu jaoks on raha üks paljudest vahenditest, mis võimaldab rahuldada minu olulisi vajadusi – nii vajadust eluaseme, toidu ja kehakatete järele kui ka vajadust tunnustuse, toetuse, õppimise ja arenemise, ühtsuse, ilu, harmoonia, elu mõtte ja tähenduse järele.
Sinu panus võimaldab mul täita minu missiooni selles elus ning liikuda oma unistuste realiseerimise poole – partnerluskultuur inimsuhetes, kus valitsevad usaldus, lähedus, vabadus, tasakaal, hingerahu ja üksteisemõistmine.  
           
Published in:  on juuni 15, 2008 at 4:23 e.l. Lisa kommentaar

Teine samm … musklivalu…

üks õpetaja ütleb: “Empaatia – mis on ja mis ei ole – minu arvates…

ON – kuulamine südamega, kohalolek teise inimese ja tema kogemuse jaoks kogu olemusega, aitamine aitamata, ühel lainel olemine, hingega kuulamine, hetkes olemine – täie tähelepanuga teisel inimesel, mõtlemata, mida homme selga panen või eile lõunaks sõin…

 EI OLE – nõu andmine, oma loo jutustamine, teise “ära parandamine”, lohutamine, õpetamine, sümpaatia, kaasatundmine, haletsemine, intellektuaalne mõistmine, analüüsimine…

 ”Võime anda oma tähelepanu kannatajale on nii harv ja keeruline, et see on peaaegu et ime. See ongi IME,” väidab Prantsuse kirjanik Simone Weil.

Empaatia peakoostisosa minu arvates on kohalolek: täielik kohalolek teise poole ja selle jaoks, mida ta kogeb. Kohaloleku kvaliteet eristab empaatiat nii mõistuslikust arusaamisest kui kaastundest. Hea uudis on see, et “empaatiamusklid” on treenitavad (väidan isikliku kogemuse põhjal !)”

Published in:  on juuni 8, 2008 at 8:38 p.l. Lisa kommentaar