Kolmas samm

Seeaeg, kui teised rahvuskaslased taasiseseisvumist tähistasid, istusime me kahekesi mu maamajas laua taga ja arendasime avatava erakooli arenduslikku väljundit. Ühel varasemalarutelul olevat olnud üks muidu sümpaatne, kuid pesueht negativist. Sain selle vastuseks oma küsimusele, et miks kõik nii loiult ja sordiini all on olnud senini? Leidsime siis mõlemad, et pole midagi lihtsamat, kui kõikide asjade peale panna mingi tulevikku suunatud negatiivne pitser, misläbi teema ei arene, vaid võetakse teine, siis kolmas ja nii edasi ning kogu aeg toimub kinnipitseerimine. Olevat üks selline tüüp me seltskonnas. Vvs-is ei saa olla blokeeringuid, see inimene peab õppima olema julgem ja avatum või …. lahkuma ja leidma oma tee, seniks, kui saab ja suudab tagasi tulla ning osata edasi minna nii, et sooviks oma “ei”-d muuta “ei”-deks, ning seejärel pakkuda välja meetod, kuidas sellest “ei”-kohast läbi, üle, ümber või alt minna, peaasi, et edasi.

Arutelu oli viljakas ning läbitöötatud lähtekohad katavad suure osa halle (osaliselt kaetud) alasid. Muist tegevusi jäidki “katmata”, inimesi ei jätku. On vaja juurde leida, neid, kel hoolivus vereringes on. Kaks “kaksikutes” sündinut suudavad ühe õhtu ja hommikuga genereerida ideid sama palju kui kaheksa Skorpionis sündinut või kuusteist Lõvi sama ajaga [:)].
Published in:  on august 22, 2008 at 9:05 p.l. Lisa kommentaar

Suhtestumine rahaga

Alailma olen probla ees, mismoodi küsida oma kursuste eest tasu. Mitte tasu suurus, vaid tasu ise. Arvan olevat leidnud, kuidas seda esmalt endale, seejärel teistele selgitada. Siin see on:
“Suhestumine rahaga:
Minu jaoks on raha üks paljudest vahenditest, mis võimaldab rahuldada minu olulisi vajadusi – nii vajadust eluaseme, toidu ja kehakatete järele kui ka vajadust tunnustuse, toetuse, õppimise ja arenemise, ühtsuse, ilu, harmoonia, elu mõtte ja tähenduse järele.
Sinu panus võimaldab mul täita minu missiooni selles elus ning liikuda oma unistuste realiseerimise poole – partnerluskultuur inimsuhetes, kus valitsevad usaldus, lähedus, vabadus, tasakaal, hingerahu ja üksteisemõistmine.  
           
Published in:  on juuni 15, 2008 at 4:23 e.l. Lisa kommentaar

Teine samm … musklivalu…

üks õpetaja ütleb: “Empaatia – mis on ja mis ei ole – minu arvates…

ON – kuulamine südamega, kohalolek teise inimese ja tema kogemuse jaoks kogu olemusega, aitamine aitamata, ühel lainel olemine, hingega kuulamine, hetkes olemine – täie tähelepanuga teisel inimesel, mõtlemata, mida homme selga panen või eile lõunaks sõin…

 EI OLE – nõu andmine, oma loo jutustamine, teise “ära parandamine”, lohutamine, õpetamine, sümpaatia, kaasatundmine, haletsemine, intellektuaalne mõistmine, analüüsimine…

 ”Võime anda oma tähelepanu kannatajale on nii harv ja keeruline, et see on peaaegu et ime. See ongi IME,” väidab Prantsuse kirjanik Simone Weil.

Empaatia peakoostisosa minu arvates on kohalolek: täielik kohalolek teise poole ja selle jaoks, mida ta kogeb. Kohaloleku kvaliteet eristab empaatiat nii mõistuslikust arusaamisest kui kaastundest. Hea uudis on see, et “empaatiamusklid” on treenitavad (väidan isikliku kogemuse põhjal !)”

Published in:  on juuni 8, 2008 at 8:38 p.l. Lisa kommentaar

Teine samm teel inimesekssaamisel

Eile otsisin töö asjus netis üht asja ja tegin kogemata vale kliki. Täna õhtul arvan ma, et see oli teine klikk mu elus, mille olin teinud kogemata ja sattunud just sinna, kuhu vaja. Need mõlemad on omavahel seotud, kaheksa-aastase ajavahega.  Leidsin eile selle, mille kohta arvasin, et seda üldse olemas ei olegi. 8-aastat tagasi polnud sellel seda nime, oli vaid mingi fraseoloogiline vaste: tirimine. Üks mu sõber rakendas seda meetodit minu peal neli kuud intensiivtrennina ja ma sain vabaks jäädavalt oma vanast elust kuni selle ajani. Siis ta aga kadus äkki. Palju asju jäi veel alles, mis vajanuks veelkordset ülevaatust ja lihvimist. Polnud parata, pidin ise oskama otsida ja leida. Otsisin, leidsin väga palju asju, mis omateada olid kõlbulikud, ent üksteise järel tuli need heita kõrvale, muist kohe, muist aastatega. Koguni esoteerikasoos sai ära käidud, suheldud paberitega ja paberiteta hulludega:). 

Eile siis lõpuks leidsin selle õige asja üles ja nagu selgus, polnud seda sel ajal, aastal 2000, Eestimaal veel olemaski (ma sain abi Rootsi kaudu). Siia jõudis see alles 5-6 aastat tagasi.  Tegin äsja just teise sammu, liitusin nende foorumiga, eile oli põgus kirjavahetus grupi juhiga.  Millega tegu, mis asja nimi on, ma siin ei avalda. Tegu on eelkõige õppimise ja suhtlemisega, praktikaga samuti. Ja maksab mitte vähe:). Ja kestab aastaid:). Ja pole holistika:). Vaimsusel on olemas ka teistmoodi nimi, inimlik ja õige, sest on arusaadavam. Saab olema ükskord lõplikult lõpp kõigil neil arusaamatustel ja minu kohta antud halvustavatel ütlustel ja hinnangutel. Sest väärin enamat ja ma saan enamat:). Psühhopaadid ja igasugu muud maniakid on mu elust jäädavalt läinud.

Ja mine tea, ehk saab sellest, tänaset teiset sammust, algus kolmanda sammuni:).

Published in:  on Mai 29, 2008 at 7:20 p.l. Lisa kommentaar

Omapärane

Leidsin oma töö mailboksist huvitava kirja. Üks kunagine hea tuttav kutsub mind Soome tööle, tema firmasse. Väga omapärane ettepanek, eriti kui arvestada, mismoodi ja kui palju olen teda aidanud. Mnjah, ikkagi rõõm tõdeda, et tal on tekkinud empaatiavõime ja õiglustunne. Ära ootasin:). Kaksikute värk, kumbki pole pika vihaga:).

Published in:  on Mai 26, 2008 at 7:26 p.l. Lisa kommentaar

Anomaaliad

Kui ma endale Fordi ostsin, käisin iga paari nädala järel valvepuldile akut ostmas, sest lihtsalt auto ei läinud valve alla, kui käisin ehitusmaterjalide poes.

Ükskord oli see patareipood kinni ja teist ei olnud aega otsida. Parkisin auto tavaparklasse ja ennäe imet, auto läx puldist valvesse niikui lipsti! Ma siis padavai sinna poe juurde tagasi, autost välja ja pulti näppima. Mittsittagi, tee või tina, ei lähegiiii valvesse. Sõitsin siis 100 m edasi, ja proovisin ja valves niikui niuhti. Siis tagasi, jälle ei lähe valvesse.

Ajapikku kolasin niimoodi kogu linna läbi ja leidsin veel kaks kohta, mis õgivad puldi energiat. Üleeile leidsin veel ühe, lausa suure riigitee ääres.

Kuna oma töö tõttu saan ligi linna trasside topole, siis uurisin neid alasid. Mingid nõukaaegsed kanalisatsioonitrassid ja muud midagi. Suure tee ääres aga absoluutselt mitte midagi, mis mõjutaks, noh et all oleks mingi eriline voolamine käsil.

Siit pole midagi muud tarka tuletada, kui et teise maailmasõja aega, mil linn puruks pommitati ja küllap neis kohtades keegi hukkus. Maantee on aga Karl 12.-nda päralt olnud, kes siinkandis lumesõda käis pidamas. Ehituspoe parkla juures aga hukkus kunagi autoõnnetuses üks mu alluv-transamees, kes odekolonni täisjoonult auto alla jäi.

Ükskord võtsin kätte ja mõõtsin kogu linna pendliga üle. Neid paiku, kus on tõepoolest hea energia, on väga vähe. Neelukohad on aga needsamad, kus mu auto tuima näoga mulle otsa vahtis, et mida ma selle puldiga seal vehin.

Tõsi, anomaalseid piirkondi saab mõjutada paremaks. Olen teinud mitme inimese majapidamised puhtaks ja puhtaks need jäänud ongi. Risk on muidugi suur, et ise mingit tagasikolakat ei saa. Enamasti ei saa, mõnel korral aga küll. Kuid siis on olnud juhused, kus prerahvas ise pealt vaadanud. Ju siis see toiming on nii salajane, et toimugu ilma kõrvalolijateta.

Published in:  on Mai 22, 2008 at 4:24 p.l. Lisa kommentaar