Ausalt, mul pole raha, et osta endale ia nädal uued texapyxid. See on midagi metsikut (väljendi autor on S.T), mis toimub. Nii kui kuskile lähen (mu töö on loduses), siis … pyxid on tööpäeva lõpux kollakaid plekke täis. Olen käind ka kummikutes, pilt on sama. Lilletolmul on nii võimas vägi, et võtab kõigest läbi. Tasub mõtiskleda selle kallal.
Lilletolmune
Tegime ära!:)
Loodan, et see poolteist kuud hullust on nüüd möödas. Mitte mina üksi, teised samuti, kes ära tegid, kurdavad, et näevad õudusunenägusid ja mingi meeletu väsimus on peal. Jah, oleks kõik nii läinud, nagu kavatseti, olnuks kergem olnud. Meie asi oli mitte lasta mitte kellelgi sagada neid, kes olid metsas. Nad ei pidanud ega peagi teadma seda, et kogu logistika kukkus suurpäeva hommikul kokku. Lihtne inimlik hooletus, masshooletus, oli jäetud saatamata üliolulised sms-id. Ja kuna neid polnud saadetud, polnud olemas paljusid seal, kus nad tegelikult olid, ja kuna neid olemas polnud elektrooniliselt, siis polnud olemas neid ka järgmise etapi käivitamiseks. Ma ei tea, keda tänada selle kõige et, et asjad nii sassid olid, et kolm ööd enne suurpäeva tegin enda omadele kaadid ja juhendid, saatsin need meilidega ja asi töötas. Ära ehmatas küll, kui avasin kasti eelmisel õhtul ja nägin, et regatud oli 12 vedajat. Kell 9 hommikul oli kohal vaid üks, siis tulid hoopiski võõrad ja sain nad kohe laiali saata ja asjad laabusid. Neid ühtteiskümmet aga ei tulnudki. Sest nad olid kusagil olemas ja ootamas.
Tagantjärele on see kõik nagu mingi uni. Uskumatu, millega poolsada tuhat inimest hakkama said, ja mis parim, väga palju oli lapsi. Usun, et kümne aasta pärast on sündinud nendele lapsed, on sündinud uus põlvkond, kes hoolib. Tõesti-tõesti, see päev puhastas ka hinge, pani midagi hoopis uut idanema, nii vanadele kui noortele. Vist mõjus ka eelmaolijatele. Usun, et see kõik oli suure muutuse algus. Ja olen tänulik kõikidele, nendele 230-le enda omadest ja kõigile 300-le kes me siplesime kui tummad leilis nii enne kui pärast suurpäeva. Ja eriti olen tänulik kõigile 50 000-le, kes selle kõik teoks tegid.
Minu jaoks pole see veel lõppenud. On mägi, on probleem. Probleemi lahendus minust ei sõltu, see sõltub sellest, millal siia jõutakse järjega. Sest mitte keegi ei olnud arvestanud sellega, et tekivad nii suured mahud, et logistika kokku vajub.
Usun ka seda, et juba täna on keegi, kes tahab ja hoolib, ka mingeid otsuseid teinud, nii oli plaanis hommikul. Mitu päeva oleme juba tegelenud mõttega: mida veel teha ära, et see ära tehtud saab? On ideid, on tegijaid. Usun, et ideed saavad tegijatega kokku ja siis on ideed tegemisele saanud.
Ja me teeme alati ära! Sest me oleme tegijad!
